Ventilatsioon

Ventilatsioonil on meie elus väga tähtis osa.  Ventilatsioon või selle puudumine mõjutab inimeste igapäevast tervist ja sooritusvõimet. Igapäevaselt on kõik hästi, kui inimene ei tunne ventilatsiooni, mis on pisut paradoksaalne. Ventilatsioon on hästi toimiv ainult juhul kui seda ei kuule, ei tunne , sest muudel puhkudel muutub see ebameeldivaks või häirivaks. Enamik inimesi veedab enda põhilise aja viibides siseruumides umbes 70%  tervest päevast.  Seega on see väga tähtis osa. Ventilatsioonist või õigemini selle puudulikusest või üldse puudumisest on tingitud väga paljud erinevad tervise nähtused nagu väsimus, kontsentratsiooni puudumine, unisus, peavalu.

Õhus leidub ventileerimata ruumides lisaks CO le veel erinevaid kantserogeenseid aineid, mida ei ole võimalik tunda kuid mõjutavad meie tervist oluliselt.  Kõik ehitusel või remondil kastutatavad uued materjalid on pahatihti kunst – või eriliselt töödeldud materjalid, mis sisaldavad erinevaid lakke värvaineid ja lõhnu. Uutes elamistes on ventilatsiooni normides juba pööratud erilist tähelepanu ekspluatatsiooni algusest kuni 3 aastat kõrgema sisematerjalide hingamisest tekkivatele ainetele ja osaksestele, mis paljudel juhtudel on tervisele kahjulik ventilatsiooni puudumisel.
Meie tänane maailmavaade on suunatud enamuses juhtudel energiale, mis on tegelikult otseselt seotud ventilatsiooniga.  Kuna energia on pidevalt kallinev ressurss, siis kõik on sellest sõltuvad . Mida energiasäästlikumalt on võimalik eldada, seda väiksemad on püsikulud. Seega on kätte jõudnud aeg kui  investeeritakse kinnisvara renoveerimisse või üldse uutesse energiasäästlikesse projektidesse.  Rõhk pööratakse isolatsioonile ja niiskuskindlusele.  Esimene asi mida tehakse on majade isoleerimine õhu-ja niiskuskindlaks tegemine. Seintele paigaldatakse isolatsioonimaterjalid mis ei lase niiskusel minna konstruktsioonide vahele, mis tähendab et sealt ei liigu peale soojuskiirguse läbi mitte midagi. Lisaks paigaldame enda korterile või majale plastik aknad või midagi muud, kuid need on samuti tihedad. Siinkohal peaks tekkima ventilatsiooni küsimus, kuid seda tihti ei arvestata.  Tihti kuuleb arvamust, et miks meil on aknad?!
See on põhjendatud küsimus. Alguses on kindlasti soojem kui kunagi varem. Kuid siis hakkab tekkima väsimus, õhk on paakunud jne. Teeme lahti akna. Kui läheme minema paneme aknad kinni, õhtul teeme lahti. Kokkuvõttes on ebamugav ning sisekliima on paigast ära. Kohati on palav ja siis kohe külm. Kokkuvõttes muudame enda elamise ebamugavaks, mida lahendab ainult ventilatsioon. Ventilatsiooni puudumisel  tekkib hallituse probleem, millega  võitlemine võtab aega ja raha ning jääb mõistetamatuks, mis seda põhjustab – ventilatsooni puudumine.  Ventilaatorid on vannitoas, WC s köögis kuid ikka on umbne, kuid õhku ksukilt peale tulemas ei ole.  On juhtunud, et hermeetilisest korterist pauguga ust kinni lüües lendab eest või puruneb mõni suur aken.  Märk, et ruumis puudub ventilatsioon ilmneb siis kui uks ei lähe kinni ja ei tule lahti ilma pingutuseta.  Kui esineb kas üks või teine on küsimus ainult tasakaalus.
Meie kallis kodutehnika ja kõik pinnad kattuvad tolmuga. Tolmu jätkub isegi tehnika sisse, mis tihti on väga suur probleem .  Pidev koristamine ja tolmu pühkimine on omane enamusele.
Probleem seisneb filtreerimata õhus. Kohati on nii tolmune õhk, et aknad on määrdunud väljast. Kuid ventileerida on vaja. 
Ventilatsiooni liigitus lihtsutatult .
• Loomulik ventilatsioon –
Õhk liigub läbi välispiirete ruumidesse ja juhitakse välja läbi õhulõõri või korstna või läbi tulekolde.
 Puudused, tihti ei tööta efektiivselt. Mõnedel päevadel aastas liigub õhk vastupidiselt läbi korstna maija. Levivad kohati ebameeldivad lõhnad
Hoone pole energia efektiivne.
• Sundventilatsioon-
Õhku liigutatakse mehaaniliselt . Üldiselt sundventilatsiooni puhul on esmane eesmärk tagada ruumides minimaalne või normidest tulenev ventilatsioon.
Prioriteediks filtreeritud, eelnevalt soojendatud,  soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid.  Need süsteemid on kõige kuluefektiivsemad.  Soojustagastus tagastab 50- 80 % ventilatsioonile kuluvast soojusenergiast.


o Väljatõmbe ventilatsioon-
Õhk tõmmatakse ruumidesse mehaaniliselt läbi välis-või ruumipiirete. Välis- või ruumipiirded võimaldavad õhu sisse pääsu,  tehakse või juba on paigaldatud õhuvõtu avad. Soovitav on paigaldada väljatõmbe ventilaator eraldi seisvasse õhulõõri või õhukanalisse. Korterelamutes paigaldada õhulõõrile tuleklapp, kui ei saa olla kindel, et sama õhulõõr ei teeninda  ka muid kortereid.
Tähelepanu!: Puudub õhu eelsoojendus – õhk soojendatakse üles läbi ruumi kütte allika.
Filtrite puudumisel on suur tolmu kontsentratsioon ja ladestumine.
Valesti paigaldatud välispiiretes olevad õhuvõtu avad toovad kondensaadi tuppa.
Õhuvõtu avade juures on seinad määrdunud.
Tule kolletele tuleb lisada kohati täiendav õhu pealevool, et säiliks tõmme.
Korterelamutes võib esineda kaebusi kus ebameeldiv õhk võib liikuda teise korterisse.
o Koht väljatõmbe ventilatsioon.
Õhk tõmmatakse välja ühest spetsiaalsest kohast, kus mingi protsessi tulemusel eraldub  suits, aur, rasv, liigne kuumus, kahjulikud või mürgised osakesed.  Välis- või ruumipiirded võimaldavad õhu sisse pääsu,  tehakse või juba on paigaldatud õhuvõtu avad. Välja tõmmatavat õhku peab kompenseerima läbi olemasoleva ventilatsiooni süsteemi  või läbi välispiirete. Võimsamate koht äratõmmete puhul peab olema kompenseeritav õhk tagatud . Ruumides toimuv õhu liikumine ei tohi ületada 0,2 m/s. Koht äratõmbeid ei seota reeglina üldistesse süsteemidesse.
o Soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioon.
Väljatõmmatavast õhust kogutakse kokku liigne soojus ning juhitakse taaskasutusse.
Tagastuv küte kasutatakse kas kütte või tarbevee eelsoojenduseks või ühe komponendina kütte ahelas läbi soojuspumba. Ruumi(de)s on olemas tuulutus ava (fresh) klapp. Ruumidesse tulev õhk on juba filtreeritud , õhk soojendatakse ülesse läbi ruumis oleva küttekeha, või eelsoojendatakse eraldi.  Kasutatakse tingimustes kui ei ole võimalik paigaldada eraldi sissepuhke ventilatsiooni, tingituna tehnilisest , arhitektuursest või miljööväärtuslikest eritingimustest. Näiteks teatrid kirikud või korterelamud, tootmishooned jne. Kui ventilatsiooni küttetagastus ei tööta läbi soojuspumba on suhteliselt pika tasuvusajaga.  Soojustagastus samale süsteemile eelkütteks 50 % . Soojuspumbaga on tegemist kasuteguriga ja see varjeerub süsteemi suurusest ja pumba efektiivsusest, kuid mitte vähem kui 2.  soojuspumbata 50% Soojuspumbaga kasutegur vastavaalt pumba kasutegurile.

Eesti keel

Küsitlus

Millises hoones soovid kasutada päikesekütet?
Eramus
67%
Korrusmajas
0%
Tootmishoones
0%
Koolimajas
0%
Ujulas
33%
Kokku: 3 häält

Keeled